SOOME

14.07 - 21.07.2001   Soomes, Laukaa lähedal, Toramäkil Peurunka järve kaldal sai teoks  Tartu Harrastuskunstnike Stuudio ja Soome harrastuskunstnike ühenduse PRB-ART ühine kunstilaager.

Tegemist oli sõna otseses mõttes kunstilaagriga. Sinnajõudmispäeval lummas päike­se­loojang meid sedavõrd, et kuidagi ei saanud seda joonistamata jätta. Järgmine päev ülla­tas sellega, et 7 km kaugusel on võrratu paik joonistamiseks, Kuusaankoski. Käisime seal mitmel päeval ja ikka oli, mida paberile panna. Vee kohin rahustas, innustas, samas ka väsitas. Õhtuti sai aga saunamõnude vahele nautida Peurunka järve leebet vett ning maa­lida võrratuid päikeseloojanguid, mis olid igal õhtul kordumatud. Õlimaale kuivatasime sauna lavaruumis pärast seda, kui olime saunamõnusid nautinud. Vihmaga viimistlesime oma töid sauna rõdul.

17. juulil vaatasime järjekordset huvitavat paika, Hiidonhauta. Tegemist oli kaljulõhega. Jalge all olid libedad ja lahtised kivid, õhus tiirles musttuhat sääske. Seal me polnus nõus joonistama, küll aga tegi seda väike-Pertti. Pöördusime tagasi Toramäkile, maalisime jär­ve ja paate. Polnud sääski ega palavust.

18. juulil toimus ekskursioon Mänttä linna, mille krooniks sai Gösta Serlachiuse kunsti­muuseumi külastamine. Ekspositsioon hõlmas Soome kuldse ajastu ning Euroopa vara­sema aja töid. Külastasime Keuruus vana puukirikut ning Keuruu harrastuskunstnike töö­de­ näitus-müüki. Tiibrataslaevaga “Elias Lönnrot” sooritasime lõbusõidu marsruudil Hotelli Keurusselkä−Keuruu. Kõik möödutud saared olid suvilaid täis tipitud.

19. juulil näitas Aime, kuidas kasutada akrüülvärve ja spaatlilabidat. Sirkka jääd­vustas selle tehnika filmilindile. Antti ja Aino proovisid aga omandatut rakendada. Õhtul saa­bus Hanno pärast mitut kalaõnneta päeva järvelt kolme suure kalaga, millest Ilmi valmis­tas järgmiseks lõunaks maitsva kalasupi.

20. juuli oli viimane võimalus Toramäkil joonistada. Õhtu oli eestlaste poolt retrostiilis riietusega. Südamega oli retrostiili võtnud Hanno, kel oli kaasas mitu vahetust rõivaid.

Ilmi küpsetas ülepanni kooke otse järve kaldal. Ka ülejäänud said kätt proovida. Koogid olid väga maitsvad, eriti murakamoosiga. Ja veel küpsed maasikad...

19 kuni 20 juuli, töid oli valminud nii palju, et tasus üles seada näitus.

21. juulil oli pisut vihmane. See pidi tähendama, et meie reis koju sujub igati. Tagasiteel külastasime Tampere kunstimuuseumis Inkade näitust. Kulda ja karda oli küllaga.

Õhtul hilja Tartusse jõudes oli nii tugev torm ja vihmasadu, et ei saanud bussist välja. Lõpuks läks kõik korda.

Olime kodus, väsinud ja õnnelikud.

Heljo Kaima